8
Kus avaldada oma artiklit
Sotsiaalmeedia, blogi, kirjutamisplatvormid ja ajalehed: kus avaldada artiklit, kui kaua see aega võtab ja mida iga võimalus annab. Lisaks võrdlustabel.
Otsingu „kus avaldada artiklit“ taga peitub kaks väga erinevat eesmärki. Kui mõtled teadusartiklit, vajad oma valdkonna ajakirja, eelretsenseerimist ja indekseerimist; sellest räägib artikkel nr 19. Siin on juttu kommentaaridest, eksperditekstidest, arvamuslugudest ja autorikolumnidest.
Viis peamist võimalust
Sotsiaalmeedia. Avaldamine on kohene ja sul võib juba olla publik, kuid tekst elab voos ja seda tajutakse konto postitusena.
Oma veebileht või blogi. Sinu käes on tekst, kujundus ja arhiiv. Puudus on ilmne: lugejaskonna ja usalduse pead ise üles ehitama.
Kirjutamisplatvorm. Avaldamine on tehniliselt lihtne, taristu on ühine ja mõnikord tuleb soovitustest liiklust. Kuid see on ikkagi platvorm, mitte omaette väljaanne oma toimetusliku identiteediga.
Kohalik leht või erialaväljaanne. Sinu tekst ilmub päris väljaande kontekstis, kuid tavaliselt pead seda pakkuma ja toimetaja otsust ootama.
Väljaannete võrk otsese autoriavaldamisega. Pärast ühekordset kinnitust valib autor sobiva väljaande ja avaldab kolumni ilma toimetuse järjekorda astumata. Seda otsese autoriavaldamise mudelit kasutab Mosaicu võrk.
Vahe „ma postitasin selle“ ja „see avaldati“ vahel
Iseavaldamine tõestab, et oskad kirjutada ja teksti veebi panna. Avaldamine meediaväljaandes lisab veel ühe kihi: artiklil on konkreetse väljaande päis, rubriik, kuupäev, koht toimetuse voos ja eraldi autorikaart. Portfoolios loetakse neid märke teisiti kui sotsiaalmeedia postituse kuvatõmmist.
See ei tee iga ajaleheartiklit automaatselt heaks. Kvaliteet sõltub ikka autorist. Kuid avaldamisvorm muudab seda, kuidas lugeja teksti tõlgendab: isikliku postituse, kaastööna ühisel platvormil või autorikolumnina väljakujunenud väljaandes.
Kui kaua see aega võtab?
| Platvorm | Tavaline ooteaeg | Kes otsustab | Mis jääb pärast avaldamist alles |
|---|---|---|---|
| Sotsiaalmeedia | minutid | autor | postitus profiilis |
| Oma blogi | minutid | autor | leht sinu enda saidil |
| Kirjutamisplatvorm | minutid | autor ja platvormi reeglid | profiilileht |
| Traditsiooniline toimetus | päevadest nädalateni, sõltuvalt väljaandest | toimetaja | artikkel väljaandes |
| Otsene autoriavaldamine pärast kinnitust | toimetajat ei pea ootama | autor ja automaatsed kontrollid | kolumn, autorikaart ja autorileht |
Vali platvorm teksti, mitte maine järgi
Alusta lugeja nimetamisest. „Kõik“ ei ole publik. Kui kirjutad linnaarengust, on olulised geograafia ja kodanikuelu. Kui selgitad korduvat raamatupidamisviga, võib paremini sobida äriväljaanne. Igapäevaharjumustest kirjutatud lugu võib loomulikult kuuluda elustiiliväljaandesse.
Seejärel määra žanr. Uudis nõuab toimetuse kontrolli ja allikaid. Arvamuslugu lubab seisukohta. Teadusartikkel vajab erialaväljaande avaldamisprotsessi. Ära vali platvormi enne žanri, muidu hakkab sinu tekst teesklema midagi, mis see ei ole.
Kolmas kriteerium on kiirus. Kui lugu sõltub sel nädalal toimunud sündmusest, võib kuu aega kestev ootamine selle aktuaalsuse hävitada. Kui see on ajatu praktiline juhend, on täpne sobivus publikuga olulisem kui kiirus.
Mida ei tohi avaldamisega segi ajada
Reklaam ja autoriajakirjandus lahendavad eri ülesandeid. Kui sinu tegelik eesmärk on müüa toodet, ettevõtet või teenust, kasuta vastava platvormi pakutavaid reklaamivahendeid. Ära maskeeri müügisõnumit sõltumatuks kolumniks. Siin kirjeldatud otsese autoriavaldamise mudelis lükatakse sellised tekstid tagasi: kolumn vastab lugeja küsimusele, reklaam kliendi turundusülesandele.
Kontroll-loend avaldamiskoha valimiseks
- kes täpselt peaks teksti lugema;
- kas see on uudis, arvamuslugu, juhend või teadusartikkel;
- kas see on kuu aja pärast veel oluline;
- kas konkreetse väljaande nimi ja kontekst on sinu jaoks olulised;
- kas oled valmis toimetajat ootama;
- kas vajad oma tööde püsivat arhiivi;
- kas tegelik eesmärk on toimetuslik või reklaamlik.
Otsustuspuu
1. Kas tekst on teadusuuring kolleegidele ja vajab ametlikku teadusliku avaldamise protsessi? Otsi üldmeedia asemel erialaajakirja. 2. Kas see väljendab seisukohta, selgitab sündmust või jagab erialast kogemust laiale lugejaskonnale? Võrdle väljaandeid ja autoriplatvorme. 3. Kas see on peamiselt kasulik sinu praegustele klientidele või kasutajatele? Sinu enda kanal võib olla parim lähtekoht. 4. Kas selle eesmärk on reklaamida toodet või teenust? Kasuta lubatud reklaamivormingut, kui selline on olemas, ja ära maskeeri seda sõltumatuks toimetuse sisuks.
Mõni tekst ei vajagi välist platvormi. Kliendijuhendid, projektidokumentatsioon ja üksikasjalikud aruanded võivad paremini töötada sinu enda veebilehel, kus saad neid uuendada. Iga kasulik märkus ei muutu väärtuslikumaks ainult sellepärast, et ilmub ajalehe logo all.
Kui kaks väljaannet tunduvad mõlemad sobivat
Võrdle tegelikku lugejat, mitte abstraktset „ulatust“. Lugu linnas rattasõidust võib sobida nii üldisesse uudisväljaandesse kui ka transpordile keskendunud väljaandesse. Esimeses võib rõhk olla linnapoliitikal ja igapäevaelul, teises taristu kavandamisel ja praktilisel liikumisel. Vali see versioon, mida suudad täpsemaks teha.
Kui väljaanne nõuab ainuõigust, kontrolli, mida ta peab taasavaldamiseks: identset teksti, ümber kirjutatud versiooni või lihtsalt samaaegset pakkumist.
Kus seda avaldada
Kui maksimaalne kontroll on oluline, on sinu enda veebileht ikka kõige otsesem võimalus. Kui oluline on toimetuse valik, paku teksti konkreetsele väljaandele. Kui tahad päris väljaande konteksti, kuid eelistad pärast profiili kinnitamist oma kolumneid ise avaldada, saad kasutada Mosaicu võrku selle autoritöölaua kaudu.
Mida Columnist sulle annab
Autor näeb oma keeles saadaolevaid väljaandeid ja valib iga kolumni jaoks ühe neist. Pärast kinnitamist avaldatakse tekst ilma toimetuse käsitsi ülevaatuseta, kuid see läbib siiski automaatsed kontrollid: vähemalt 300 sõna, kohustuslik kaanepilt ja rubriik, sobiv keel, välisaadresside puudumine, korduva teksti puudumine ja reklaami puudumine. Kolumn jääb väljaande voogu ja autori lehele.
Vali platvorm lugeja ja žanri järgi; otseseks autoriavaldamiseks kasuta Columnisti aadressil columnist.mib.news.
Korduma kippuvad küsimused
Kus saab artiklit tasuta avaldada?
Tasuta saad avaldada oma blogis, paljudes sotsiaalvõrgustikes ja mitmel kirjutamisplatvormil. Igal võimalusel on oma reeglid ja publik. Tasuta ligipääs ei tähenda, et sõltumatu toimetus avaldab teksti kindlasti.
Kumb on parem, blogi või ajaleht?
Blogi annab kontrolli ja oma avaldamisruumi. Ajaleht annab väljakujunenud väljaande konteksti ja leviku. Paljud kirjutajad kasutavad mõlemat, kuid sama täisteksti kopeerimine mitmesse kohta on tavaliselt kehv strateegia.
Kas võin saata teadusartikli tavalisse ajalehte?
Ajaleht võib avaldada uuringu populaarteadusliku selgituse, kuid see ei asenda teaduslikku avaldamist teadusajakirjas.
Kas reklaamteksti võib avaldada kolumnina?
Ei. Reklaam kuulub reklaamivormingutesse. Columnist ei võta otsest reklaammaterjali üldse vastu.
Lugemine on pool asja. Teine pool on kolumn sinu nimega päris väljaandes.
Hakka kirjutama