Kuidas kirjutada teadusartikli abstrakti

Abstrakt ei ole artikli sissejuhatus ega reklaamtekst. See peab andma uuringust kokkusurutud ülevaate: miks see tehti, kuidas tehti, mis selgus ja mis tulemustest järeldub. Paljudes andmebaasides on abstrakt peamine sisuline tekst, mida lugeja enne täisteksti näeb, seepärast teeb iga lahknevus abstrakti ja käsikirja vahel eriti palju kahju.

Neli põhiosa

IMRaD-loogikat järgiva uuringu puhul on kasulik mõelda neljas lauses või neljas lühikeses plokis.

Taust ja eesmärk: millist probleemi uuritakse ja mis on konkreetne eesmärk? Ära kuluta kahte lõiku üldisele taustale, mida iga valdkonna lugeja niigi teab.

Meetodid: keda või mida uuriti, milline oli uuringu ülesehitus, peamised meetodid ja oluline valimi suurus.

Tulemused: peamine tulemus, võimaluse korral konkreetsete arvudega. „Leiti olulisi erinevusi“ on nõrgem kui leiu suuna ja ulatuse nimetamine.

Järeldus: vasta uurimisküsimusele andmete piires. Ära tee järeldust laiemaks, kui valim või uuringu ülesehitus lubab.

Struktureeritud abstraktis on need osad eraldatud alapealkirjadega. Struktureerimata abstrakt esitab sama loogika ühes lõigus. Millist vormi kasutada, otsustab ajakiri.

Kui pikk see peaks olema?

Universaalset sõnade arvu ei ole. Paljud ajakirjad seavad piiriks umbes 150–300 sõna, kuid leidub ka teisi vahemikke. Järgi autorijuhendit. Kui piir on 250 sõna, ära kuluta 90 sõna taustale ja ainult 15 tulemustele.

Lühendades eemalda kõigepealt üldised sissejuhatavad fraasid ja alles siis arvud või piirangud. „Probleem X on laialt levinud ja pakub suurt huvi“ annab tavaliselt vähem kui täpne uurimisküsimus.

Mida abstraktis olla ei tohi

Ära lisa andmeid, mida artiklis ei ole. Väldi kirjandusviiteid, kui ajakiri neid otseselt ei nõua. Hoia selgitamata lühendeid minimaalselt, sest andmebaasi lugeja võib näha abstrakti ilma artikli lühendite loeteluta.

Ära väida põhjuslikku seost, kui uuring on vaatluslik. „Oli seotud“ ja „põhjustas“ on erinevad väited. Ära peida negatiivset tulemust sõnastuse „täheldati suundumust“ taha, kui statistiline analüüs sellist järeldust ei toeta.

Nõrk näide

„Kaugtööst räägitakse tänapäeval sageli liiga üldiselt. Viisime läbi uuringu töötajate tootlikkuse eri aspektide kohta. Rühmade vahel leiti huvitavaid erinevusi. Tulemustel on suur praktiline tähtsus ja ettevõtted saavad neid kasutada tõhususe parandamiseks.“

Sellest abstraktist ei selgu uuringu ülesehitus, valim, mõõdik ega tulemus. Lugeja ei saa aru, mida tegelikult uuriti.

Ümberkirjutatud näide

„Uurisime, kas meeskonna kindlad kättesaadavuse tunnid olid hajusmeeskondades seotud planeerimata veebikoosolekute arvuga. Vaatlusuuringus osales 84 meeskonda neljast ettevõttest; kalendrisündmusi analüüsiti 12 nädala jooksul. Meeskonnad, kellel oli iga päev kahetunnine ühine kättesaadavuse aken, pidasid keskmiselt 18% vähem planeerimata koosolekuid, samas kui planeeritud koosolekute kogukestus oluliselt ei erinenud. Tulemus näitab seost etteaimatava kontaktiakna ja väiksema arvu spontaansete kõnede vahel, kuid uuringu ülesehitus ei võimalda põhjuslikkust tõendada.“

Nüüd on näha uurimisküsimus, valim, periood, peamine tulemus ja piirang. Viimane lause ei reklaami meetodit, vaid hoiab järelduse tõendite piires.

Mis ümberkirjutamisel muutus

„Aktuaalsus“ asendus konkreetse uurimisküsimusega. „Eri aspektidest“ sai mõõdetav tulemusnäitaja. „Huvitavatest erinevustest“ sai arv. „Praktilisest tähtsusest“ sai ettevaatlik tõlgendus. Lisandus uuringu ülesehituse piirang.

ICMJE soovitab, et abstrakt peegeldaks artiklit täpselt ega oleks sellega vastuolus. Paljud ajakirjad kasutavad algupäraste uuringute puhul struktureeritud abstrakti, kuid valitud ajakirja nõuded on alati tähtsamad kui üldine mall.

Kirjuta lõplik abstrakt pärast artikli valmimist

Abstrakt tasub ümber kirjutada siis, kui tulemuste ja arutelu osa on lõplikult paigas. Kui kirjutasid mustandi varakult, võisid andmed, terminid ja rõhuasetused vahepeal muutuda. Võrdle iga arvu vastava tabeliga ja iga järeldust lõpliku aruteluga.

Tee vastupidine test: anna abstrakt lugeda kellelegi naabervaldkonnast ja küsi, kas ta oskab öelda, mida uuriti, kuidas uuriti ja mis selgus. Kui ta mõistab ainult teemat, aga mitte tulemust, on abstrakt liiga üldine.

Abstrakti kontrollnimekiri

• eesmärk mahub ühte selgesse lausesse;
• uuringu ülesehitus ja valim on nimetatud;
• peamine tulemus on konkreetne;
• järeldus ei ole andmetest laiem;
• ei ilmu uusi fakte, mida artiklis ei ole;
• viited on välja jäetud, kui ajakiri neid ei nõua;
• lühendeid on vähe ja need on arusaadavad;
• sõnade arv vastab ajakirja piirile;
• arvud ühtivad tabelite ja tulemuste osaga;
• piirang on välja öeldud, kui see on vajalik ületõlgendamise vältimiseks.

Struktureeritud ja struktureerimata abstrakt

Kui ajakiri nõuab alapealkirju, ära sunni kõiki osi ühepikkuseks. Meetodid ja tulemused vajavad tavaliselt rohkem ruumi kui taust. Kui abstrakt peab olema üks lõik, hoia sama teabe järjekorda ka ilma alapealkirjadeta.

Süstemaatilistele ülevaadetele, kliinilistele uuringutele ja diagnostikauuringutele võivad kehtida lisanõuded. Kui need sinu uuringu ülesehitusele kohalduvad, vaata CONSORT-i, PRISMA, STARD-i või muid asjakohaseid standardeid.

Jaota sõnad enne, kui hakkad kärpima

Abstrakt jääb sageli nõrgaks mitte sellepärast, et teavet puudub, vaid seetõttu, et autor annab artikli igale osale võrdselt ruumi. Tee kõigepealt sõnaeelarve. 250-sõnalises abstraktis võiks üks praktiline jaotus olla 40–50 sõna probleemile ja eesmärgile, 60–70 meetoditele, 70–80 tulemustele ja 40–50 järeldusele. See ei ole ajakirja reegel, vaid viis vältida olukorda, kus pool abstraktist kulub taustale.

Kaitse tulemuste osa. Kui pead valima veel ühe kontekstilause ja ühe konkreetse tulemuse vahel, on uuringu eesmärgile vastav arv tavaliselt väärtuslikum. „Täheldati olulist paranemist“ ütleb lugejale vähem kui tulemus koos suuna ja efekti suurusega, kui ajakiri sellist detaili lubab.

Sama raamistik eri valdkondades

Kliiniline uuring. Probleem: tõendid sekkumise kohta on puudulikud. Meetod: uuringu ülesehitus, osalejad ja esmane tulemusnäitaja. Tulemus: peamine lõpp-punkt. Järeldus: mida andmed toetavad ja mida need ei tõesta.

Sotsiaalteadused. Probleem: pole selge, kuidas üks rühm muutusele reageerib. Meetod: küsitlus, intervjuud või registriandmed. Tulemus: peamine seos või erinevus. Järeldus: tõlgendus uuringu ülesehituse piires.

Inseneriteadused. Probleem: olemasolev meetod ei tööta teatud tingimustes. Meetod: uus lahendus ja katsetamise kord. Tulemus: mõõdetud paranemine võrreldes lähtetasemega. Järeldus: tingimused, mille korral lahendus on rakendatav.

Eri valdkonnad nõuavad eri detaile, kuid loogika jääb samaks: lugeja peab mõistma küsimust, seda, kuidas sellele vastati, peamist tulemust ja järelduse piiri.

Miks „tulemusi arutatakse“ ei ütle lugejale midagi

See fraas ütleb ainult, et artiklis on aruteluosa. Asenda see sisulise järeldusega. Ära kirjuta „andmed toetavad hüpoteesi“, kui saad öelda, milline erinevus leiti. Ära kirjuta „meetod osutus tõhusaks“, kui sa pole nimetanud tingimust ja võrdlusalust.

Nõrk lõpp: „Tulemustel võib olla praktiline tähtsus ja need vajavad edasist uurimist.“

Tugevam: „Meeldetuletust kasutanud osalejad läbisid kursuse kaheksa nädala jooksul suurema tõenäosusega, kuid väike valim ei võimalda hinnata harvaesinevaid kõrvaltoimeid.“ Nüüd näeb lugeja nii tulemust kui ka piirangut.

Kuidas abstrakti lühendada ilma mõtet kaotamata

Kõigepealt eemalda valdkonna ajalugu, mida uurimisküsimuse sõnastamiseks vaja ei ole. Seejärel eemalda definitsioonid, mida sinu eeldatav teaduslik lugeja juba teab, ja kirjandusviited, mida ajakiri ei nõua. Siis otsi kordusi: sageli kirjeldatakse tulemusi kõigepealt ebamääraselt sõnadega ja korratakse seejärel arvudega. Jäta alles informatiivsem variant.

Ära lühenda teksti telegrammikeeleks. Abstrakt peab jääma sidusaks tekstiks. „Pt n=84; sekk. 6 näd; olul. erin.“ säästab sõnu, sundides lugejat neid dešifreerima, ja võib rikkuda ajakirja juhiseid.

Millal struktureeritud abstrakt autorit aitab

Alapealkirjad nagu taust, meetodid, tulemused ja järeldused sunnivad iga lauset õigesse rolli. Kui tulemus satub tausta alla või uus teave ilmub esimest korda alles järelduses, toob struktuur probleemi kiiresti esile. Isegi kui sihtajakiri soovib struktureerimata abstrakti, võid kõigepealt täita neli välja ning seejärel alapealkirjad eemaldada ja laused ühendada.

Näide, kus järeldus läheb andmetest kaugemale

Tulemus: ühes koolis vähenes hilinejate arv pärast tasuta hommikusöögi programmi käivitamist. Liiga tugev: „Tasuta hommikusöök parandab koolis käimist.“ Üks kool ja üks tulemusnäitaja ei tõenda nii laia põhjuslikku väidet.

Ettevaatlikum: „Pärast programmi käivitamist selles koolis hilinejate arv vähenes; uuringu ülesehitus ei võimalda eristada hommikusöögi mõju teistest muutustest.“ Hea abstrakt ei pea tulemust valjemaks tegema. Selle ülesanne on täpselt öelda, mida mõõdeti ja kui tugevat järeldust tõendid toetavad.

Kui uuringul on mitu tulemust

Vali tulemus, mis vastab alguses nimetatud esmasele eesmärgile. Teisesed leiud võid lisada, kui ruumi jääb ja need aitavad tõlgendada. Ära muuda abstrakti kõigi tabelite kataloogiks. Kui peamine tulemus ei mahu, sest viis teisest näitajat võtavad ruumi, on prioriteedid valed.

Pärast abstrakti kirjutamist võrdle iga väidet täistekstiga. Abstraktis ei tohi olla ühtegi arvu, mida tulemuste osas ei ole, ega põhjuslikku väidet, mida arutelu väldib. Sage viga tekib pärast hilisi muudatusi käsikirjas: tabel uuendatakse, aga abstrakti jääb vana arv. Lõplik kontroll peab olema sõna-sõnaline.

Loe abstrakti päev hiljem artiklist eraldi. Kui sa käsikirja meenutamata ei oska öelda, kes osales, mida võrreldi ja mis oli peamine tulemus, toetub abstrakt liiga palju täisteksti kontekstile. See peab olema iseseisev lühiaruanne, mitte viidete kogum allpool olevatele osadele.

Kus tulemust lihtsamalt selgitada

Abstrakt on kirjutatud teaduslikuks orienteerumiseks. See säästab kolleegide aega, kuid ei pea olema hea suhtlus laia avalikkusega. Avalikkusele selgitamiseks kirjuta eraldi kolumn: alusta küsimusest, eemalda metoodilised lühendid, selgita efekti suurust ja nimeta piirang ausalt.

Mida Columnist pakub

Science Official võimaldab teadlasel avaldada just sellise populaarteadusliku selgituse Columnisti kaudu. See ei asenda abstrakti ega läbi teaduslikku retsenseerimist. Autor saab tavalise väljaandelehe, autorinime ja kolumnide arhiivi, lugeja aga lihtsas keeles selgituse uuringu kohta.

Kui abstrakt on valmis, kirjuta lugejatele eraldi selgitus ja avalda see Columnisti kaudu aadressil columnist.mib.news.

KKK

Mitu sõna peaks abstraktis olema?

Nii palju, kui valitud ajakiri lubab. Levinud on piirid umbes 150–300 sõna, kuid tegelik piir ja ülesehitus tulevad autorijuhendist.

Kas abstraktis peavad olema viited?

Tavaliselt peab abstrakt olema iseseisev ja kirjandusviideteta, kuid otsustavad ajakirja reeglid.

Kas võin esitada tulemuse ilma arvudeta?

Mõnikord, kuid kvantitatiivses uuringus on üks konkreetne peamine arv tavaliselt informatiivsem kui „leiti erinevusi“. Ära koorma abstrakti kõigi teiseste tulemusnäitajatega.

Millal abstrakt kirjutada?

Mustandi võib kirjutada varem, kuid lõplik versioon tuleb üle kontrollida pärast tulemuste ja arutelu valmimist, et see vastaks artiklile täpselt.

Kõik käsiraamatu juhendid