Avatud juurdepääs: kuld, roheline ja teemant

Avatud juurdepääs (open access) tähendab, et lugejad pääsevad teadustekstile ligi ilma tavalise tellimusmüürita, aga selleni jõudmiseks on eri viise. Kuld, roheline ja teemant kirjeldavad juurdepääsu ja rahastamise teid, mitte uuringu kvaliteeti.

Kuldne avatud juurdepääs

Kuldses mudelis on lõplik avaldatud artikkel kohe pärast avaldamist ajakirja veebisaidil vabalt kättesaadav. Kirjastaja võtab sageli APC autorilt, rahastajalt või asutuselt, aga „kuldne“ ei tähenda automaatselt, et „autor maksab“. Mõnel kuldsel ajakirjal APC-d pole, sest kulud kaetakse mujalt.

Kontrolli lisaks hinnale ka litsentsi. Avatud juurdepääs ei ole ainult tasuta lugemine, selge peab olema ka see, millist taaskasutust lubatakse ja millistel tingimustel.

Roheline avatud juurdepääs

Roheline avatud juurdepääs tähendab artikli lubatud versiooni iseseisvat arhiveerimist asutuse või valdkonna repositooriumis. Ajakiri võib lubada vastuvõetud käsikirja, aga mitte kirjastaja lõplikku PDF-i, ja võib kehtestada embargo.

Enne faili hoiule andmist kontrolli kirjastamislepingut ja kehtivat poliitikat: milline versioon on lubatud, kus seda tohib hoida, millal võib see avalikuks muutuda ja milline märge või litsents peab sellega kaasas olema. Fail isiklikus pilvehoidlas ei ole automaatselt nõuetele vastav roheline avatud juurdepääs.

Teemant-avatud juurdepääs

Teemantajakiri ei võta tasu ei lugejalt ega autorilt. Kulud katab ülikool, teadusselts, raamatukogude konsortsium, grant või muu taristu. APC puudumine ei tähenda, et kulusid pole, see tähendab, et kulu ei esitata üksikule autorile.

Teemant on eriti väärtuslik seal, kus APC loob takistusi grantideta teadlastele, aga mudel sõltub ikkagi jätkusuutlikust institutsionaalsest toest.

Erinevused ühe pilguga

Eeltrükk on eraldi küsimus

Eeltrükk (preprint) on versioon, mis avalikustatakse enne ajakirja ametlikku eelretsenseerimist. Mõnes valdkonnas kasutatakse eeltrükiservereid rutiinselt, teistes ollakse ettevaatlikumad. Kontrolli enne postitamist sihtajakirja poliitikat, eriti meditsiinis, patenditundlikus töös või tundlike andmetega uuringutes.

Märgi eeltrükk selgelt veel eelretsenseerimata versiooniks. Kui lõplik artikkel on avaldatud, uuenda eeltrüki kirjet nii, et see suunaks lugejad lõpliku avaldatud versiooni juurde, kui platvorm seda võimaldab.

Creative Commonsi litsentsid

Creative Commonsi litsentsid määravad taaskasutuse load. CC BY nõuab tavaliselt autori nimetamist ja lubab laialdast taaskasutust. Lisaelemendid nagu NC, ND ja SA piiravad ärilist kasutust või tuletatud teoseid või nõuavad, et tuletatud teosed kasutaksid sama litsentsi.

Ära eelda, et „rangeim litsents on kõige turvalisem“. Rahastaja, asutus või ajakiri võib nõuda konkreetset litsentsi. Tasuta lugemine ja luba teost kohandada on erinevad küsimused.

Kus saab avaldada ilma APC-ta?

Tasub kontrollida nelja levinud teed: teemantajakirjad; tellimusajakirjad, mis ei võta autoritelt tavalise avaldamise eest tasu; asutuste lepingud, mis katavad avatud juurdepääsu tasud; ning roheline tee lubatud repositooriumikoopia kaudu pärast avaldamist. Kataloogid aitavad võimalusi leida, aga kinnita alati kehtivad tingimused ajakirja enda autoriteabest.

Juurdepääsu ja kulude kontrollnimekiri

• kas grant nõuab avatud juurdepääsu;
• kas on APC ja kes selle katab;
• milline litsents on nõutud;
• kas vastuvõetud käsikirja tohib hoiule anda;
• kas on embargo;
• kas ajakiri lubab eeltrükke;
• kas ajakirja läbipaistvus ja indekseerimine on kontrollitud;
• kas kulud on enne esitamist teada.

Kes maksab ja kes saab lugeda, on erinevad küsimused

„Tasuta“ on akadeemilises kirjastamises vähemalt kahe poolega. Artikkel võib olla lugejatele tasuta, samal ajal kui autor, ülikool või rahastaja maksab APC. Või ei maksa avaldamine autorile midagi, aga täistekst jääb kättesaadavaks ainult tellijatele. Küsi kaks eraldi küsimust: mida autor maksab ja milliseid õigusi lugeja saab?

Ära aja APC-d segamini vastuvõtu eest makstava tasuga. Tõsiseltvõetavas ajakirjas peab toimetuse otsus olema autori maksevõimest sõltumatu. Tasud ja võimalikud vabastused peaksid olema eelnevalt kirjeldatud. Tasu, mis ilmub ootamatult alles pärast vastuvõtmist, on põhjus peatuda ja ajakiri uuesti üle kontrollida.

Milline versioon tohib repositooriumi minna?

Roheline avatud juurdepääs sõltub sageli käsikirja versioonist. Eeltrükk on versioon enne eelretsenseerimist. Autori vastuvõetud käsikiri on versioon pärast teaduslikku parandamist, aga enne kirjastaja kujundust. Lõplik avaldatud versioon (version of record) on lõplik ilmunud artikkel. Kirjastaja võib lubada üht versiooni ja piirata teist, mõnikord embargoga.

Enne üles laadimist pane kirja neli asja: lubatud versioon, lubatud repositoorium, ooteaeg ja nõutud litsents või märge. Konkreetse ajakirja poliitika on olulisem kui sinu mälestus kirjastaja üldisest tavast.

Kui grant nõuab avatud juurdepääsu

Rahastaja nõue võib puudutada ajastust, litsentsi ja repositooriumi asukohta, mitte ainult „avatud juurdepääsu“ nupu olemasolu. Kontrolli grandi tingimusi enne ajakirja valimist. Muidu võid maksta avatud juurdepääsu eest ja ikkagi rahastaja nõuet mitte täita, sest litsents on liiga piirav või tekst muutub avatuks liiga hilja.

Hoia valitud tee tõendid projekti dokumentide juures. See lihtsustab aruandlust ja hoiab ära kaasautorite vaidlused vastuvõtmise hetkel.

Teemant ei tähenda, et „keegi ei maksa midagi“

Teemant-avatud juurdepääsu puhul ei maksa autor APC-d ega lugeja tellimust, aga kirjastamine nõuab ikkagi raha. Seda võib rahastada ülikool, teadusselts, raamatukogude konsortsium, grant või mõni muu organisatsioon. Autorile on oluline küsimus, kas see toetusmudel on läbipaistev ja jätkusuutlik.

Kaasautorid peaksid juurdepääsu mudelis ja võimalikes kuludes enne esitamist kokku leppima. Vaidlus APC üle pärast vastuvõtmist on eriti raske, sest teadustöö on juba valmis ja rahaline otsus muutub kiireloomuliseks. Eelarve varajane kontroll jätab aega valida teine ajakiri või taotleda vabastust, kui see on olemas.

Kus selgitada tööd lugejatele

Ka täielikult avatud teadusartikkel võib jääda mittespetsialistile raskeks. Populaarteaduslik kolumn lahendab teise probleemi: see tõlgib uurimisküsimuse ja tulemuse tavakeelde, ilma akadeemilist väljaannet asendamata.

Mida Columnist annab

Columnisti kaudu saab teadlane avaldada sellise selgituse Science Officialis või mõnes teises Mosaicu väljaandes. See on tavaline autorikolumn, mitte teadusajakiri ega osa kuldsest, rohelisest või teemant-teest. Tekst saab autorikaardi ja avaldamislehe, aga teaduslikku eelretsenseerimist ei ole.

Pärast avatud juurdepääsu tee valimist selgita uuringut laiemale lugejaskonnale Columnisti kaudu aadressil columnist.mib.news.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kuldne tähendab alati, et maksab autor?

Ei. Kuldne kirjeldab kohest avatud juurdepääsu lõplikule versioonile ajakirja veebisaidil. Rahastus võib tulla APC-st, asutuse lepingust või kirjastaja eelarvest.

Kas roheline avatud juurdepääs on piraatkoopia?

Ei, kui autor annab hoiule lubatud versiooni ajakirja poliitika ja lepingu kohaselt. Oluline on lubatud versioon ja ajastus.

Kas teemant on parem kui kuld?

See ei ole kvaliteediskaala. Teemant kaotab tasud autorilt ja lugejalt, teaduslikku kvaliteeti hinnatakse aga toimetuslike ja teaduslike standardite kaudu.

Millise Creative Commonsi litsentsi peaksin valima?

See sõltub ajakirjast, rahastajast ja taaskasutuse õigustest, mida soovid anda. Loe enne valimist litsentsi tingimusi ja kirjastamislepingut.

Kõik käsiraamatu juhendid